Projekt Urb.Energy lõppes konverentsiga.

09. detsembril 2011.a. tutvustati kolme aasta jooksul Urb.Energy projekti raames tehtud tööd kõigile huvilistele. Projektiga tutvuma olid kutsutud nii korteriühistute esindajaid kui ka arhitekte, projekteerijaid, linna- ja vallavalitsuste kui ka haldusettevõtete esindajaid.
Konverentsil otsiti vastust küsimusele: kuidas luua linnas elukeskkond, kus säästetakse energiat ning mis on samas ka otstarbekalt planeeritud.
Tänaseni on korterelamute renoveerimise peaeesmärgiks olnud hoonete energiasäästlikuks muutmine. Korteriühistute, arhitektide, maastikuarhitektide ja omavalitsuste koostöö on Eestis pikka aega sisuliselt puudunud. Projekti Urb.Energy raames arendati Rakveres Seminari tänava piirkonnas omavalitsuse ning piirkonna elanike koostöös välja ühtne visioon sellest, kuidas piirkonna avalikud alad ning korterelamud välja nägema hakkavad.

Konverentsil andsid ülevaate kolme aasta jooksul tehtud töödest Rakvere linnapea ja EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla ning Rakvere linnaarhitekt Raul Järg. Kolmeaastase töö kogemus õpetas, et linna liidriroll piirkonna arendusprojektides on ülioluline. Linnavalitsus viis projekt käigus läbi ideekonkursi Seminari tänava piirkonna arendamiseks ning võidutöö tegijatelt telliti ka projektid piirkonna korterelamutele. Elanike paremaks kaasamiseks võeti tööle projektijuht, kelle tööks oli külastada ühistute üldkoolekuid ning selgitada täna olemasolevaid võimalusi piirkonna arendamiseks ning renoveerimistööde läbiviimiseks. Maikuus toimusid ka korteriühistute kolmapäevad, kus Seminari tänaval asuval haljasalal tutvustati naabruskonna rahvale kõiki projekti poolt pakutavaid võimalusi. Suupistete ning karastusjookidega toetasid infopäevade läbiviimist kohalikud ettevõtjad.

Projekti raames uuriti ka Seminari tänava piirkonna elanike hoiakuid ees ootavate uuenduste suhtes. Tallinna Tehnikaülikooli professor Katrin Paadam ning Tallinna Tehnikaülikooli lektor ja TÜ doktorant Kristel Siilak tutvustasid uuringu tulemusi. Seminari tänava elanikkond väljendas üldiselt rahulolu linna ning linnas toimuvaga. Samas märgiti, et kindlasti tuleks koduümbruses suurendada rohealade hulka ning pöörati tähelepanu vajadusele luua uusi laste mänguväljakuid ning jalutusplatse koertele.

Arhitekt Ülar Mark andis professionaalse ülevaate korterelamute arengust läbi viimase saja aasta ning heitis pilgu aastasse 2050. Arhitekti hinnangul tõuseb lähiaastatel üha enam esile vajadus energiasäästlike kortermajade järele ning samuti muutub üha olulisemaks elukeskkonna kvaliteet ning inimsõbralikkus. Tänaseid kortermaju tuleks renoveerida võttes arvesse 10-20 aasta perspektiive.

Mirja Adler Sihtasutusest KredEx tutvustas pakutavaid võimalusi energiasäästlike renoveerimistööde elluviimiseks.
Energiaaudiitor Jaan Palu tutvustas 16-le Seminari tänava piirkonna ühistutele tehtud auditite tulemusi ning veenis kuulajaid, kui otstarbekas ning säästlik on tellida töid ühe piirkonna ühistute poolt ühiselt.

Korraldajad tõdesid rõõmuga, et erinevad kortermajade igapäevase tööga kokku puutuvad osapooled tundsid suurt huvi linnapiirkondade ühtse väljaaarendamise temaatika vastu.
Kindlasti on Projekt Urb.Energy alles esimene pääsuke. Tõenäoliselt soovivad kõik korterelamute elanikud, et nende koduümbrus näeks välja kaasaegne ning inimsõbralik ning et küttekulud oleksid võimalikult väikesed. Käesoleva projekti kogemus näitas, et väikese toetusraha abil on võimalik lükata käima suured protsessid ning muuta paremaks kogu meid ümbritsev linnakeskkond.